esmaspäev, 28. juuli 2014

Bulletproof frappe


Bulletproof frappe ehk jäine rasvakohv vahukooremütsiga:

1. Valmista tavalisest veidi kangem kohv.
2. Blenderda kohv koos soovitud koguses või ja kookosrasvaga.
3. Lase vahustatud-blenderdatud rasvakohvil täiesti maha jahtuda.
4. Vahusta eraldi nõus vahukoor koos väikeses koguses Bakery+ magustaja ja Bourbon vanillipulbriga.
5. Purusta köögikombainis jää.
6. Tõsta jää suurde klaasi, vala peale jahtunud rasvakohv ja tõsta kõige peale vahukooremüts.

Tõeline nauding praeguste kuumade ilmadega!

Hommikusöök päikese käes:
bulletproof frappe
krevetisalat keedumuna viilude peal





pühapäev, 27. juuli 2014

Anna Hallén: kui LCHF-ist jääb väheks


Tõlgin ühe vana hea artikli tuntud Rootsi LCHF-toitumisnõustajalt ja paljude LCHF-raamatute autorilt Anna Hallénilt. Kui see artikkel ilmus, tekitas see palju kõmu ja vastukaja. Osad olid allpooltooduga kahel käel nõus, osad vaidlesid vastu. Otsustage ise :) Kui aega saan, tõlgin mõni päev selle artikli vastukaja ka.


Appi, ma võtan jälle kaalus juurde!!!

Sa dieeditad ja näljutad, aga võtad ometi kaalus juurde. Sa satud iga juurdevõetud kiloga järjest suuremasse segadusse. Sa võtad kasutusele järjest karmimad abinõud. Ja siis leiad sa lõpuks LCHF-i. Sa hakkad jälle sööma, kõik toimib ja su kaal langeb. Lõpuks ometi leidsid midagi, mis toimib! Sul on kõht täis ja süda rahul. 

Aasta pärast, kui oled juba 10-20 kilo kergem, saad palju tähelepanu ja kiidusõnu. Kõik tundub imeline!

Nüüd oled sina üks nendest edulugudest, millest igal pool kirjutatakse.

Möödub veel üks-kaks aastat ja nüüd hakkavad su kilod vaikselt tagasi tulema. Sa satud paanikasse. LCHF-ist saab võitlus. Vähem süsivesikuid, rohkem rasva. Veel vähem süsivesikuid, veel rohkem rasva. Foorumites annavad kõik sulle nõu. Palju erinevaid nõuandeid. Vähenda toidu kogust, suurenda toidu kogust.

Mis küll toimub?

Alustame algusest. Mis oli selle põhjuseks, et sa üldse hakkasid sööma rohkem kui olid plaaninud? Miks sa hakkasid niimoodi sööma, et tekitasid omale ülekaalu? Sest ega keegi ei söö ju ennast lihtsalt sellepärast paksuks, et pärast oleks suur rõõm eluaeg dieeti pidada. Niisiis, mis „sundis“ sind  minema vastu oma unistustele ja eesmärkidele?

Kolm tavalist põhjust selleks on (ja nüüd ma küll üldistan väga laialt):

1.      Sa tegeled lohutussöömisega ja/või ravid söömisega oma ärevust ja muret. Süsivesikud tõstavad serotoniinitaset, mis omakorda tekitab sinu kehas rahulolutunde. Kahjuks pead sa ALATI doosi suurendama, mis tähendab, et sa vajad järjest rohkem ja rohkem süsivesikuid, et samasugust leevendust saavutada. Sinu kaal tõuseb…

2.      Sa sööd „kaifi“ saamiseks, sest sa ei ole piisavalt stimuleeritud, sa igavled ja su elu on nagu „oraval rattas“. Süsivesikud tõstavad dopamiinitaset ja annavad su elule mõnusa kaifi. Sa tead juba, et kui sul midagi paremat teha ei ole, siis lähed kööki külmkapi juurde (või sahvrisse, kus võid teha šokolaadiküpsise tainast ja süüa seda otse kausist). Kahjuks pead sa ALATI doosi tõstma, mis tähendab, et sa vajad järjest rohkem süsivesikuid, et samasugust leevendust saavutada. Sinu kaal tõuseb…

3.      Sa oled suhkrusõltlane. Sinu aju biokeemia „nõuab“ mõnuainet. Ning sind võivad käivitada nii toit kui ka tunded. LCHF-iga on toidu-käivitajad ära võetud. Aga kõik sinu tunde-käivitajad on tavaliselt läbi töötamata ja täiel jõul alles.

Mis juhtub, kui lähed üle rangele LCHF-ile? Sa saad suure tulva ketoonide osaliseks. Sinu sõltuvusega aju ütleb selle peale „njämma“.

Ketoonid on nimelt tugevalt ärevust summutavad, tugevalt valu vaigistavad, nad võtavad ära söögiisu ja tekitavad eurfooriatunde. Kui sa enne elasid serotoniini peal, siis nüüd oled oma ärevusest vaba ilma süsivesikuteta. Kui sa enne vajasid dopamiini-laksu, siis nüüd oled eufooriline ilma süsivesikuteta. Ja sul pole söögiisu! Milline suurepärane kontrollitunne!

Aga vajadus on alles! Ja kõikide aju mõjutavate mõnuainete doose tuleb tõsta, et saavutada samasugust tulemust, nagu varem…

Nii et mõne aja pärast ketoonid enam ei toimi. Sa pead nende kogust suurendama. Nüüd tuleb süsivesikuid taga ajama hakata. Nüüd tuleb ketoonid maksimaalselt lakke ajada. „Vähendada süsivesikuid nullini ja suurendada rasva“.

Pead veel mõnda aega niimoodi vastu. Aga varsti vajab keha veel rohkem!
Siinkohal hakkavad mõned trenni tegema. Tugev trenn annab endorfiine. Endorfiinid on nagu keha morfiin. Lõpuks ometi, uus ärevuse maandaja, uus valuvaigisti ja treening iseenesest annab juba kaifi. Ja ega siis trennitegemine ometi kahjulik ei ole? Aga mõnuaine doosi peab ju suurendama. Siinkohal hakatakse kas veidi rohkem sööma, tihti piimatooteid ja seemne-näkileiba (jah, need on ju süsivesikud, aga need on ju „lubatud“) või hakatakse veel rohkem trenni tegema. Ja veel rohkem trenni teema. Ja veel rohkem trenni tegema. Lõpuks tehakse nädalas 10-12 tundi trenni ja kommentaar on seejuures „trenn on ju nii kasulik“. Nüüd hakkab keha vaikselt üles ütlema. Me oleme ületanud tervislikkuse piiri, sest me ajame taga mõnuainet.

Siinkohal hakkab meie kaal vaikselt, kuid kindlalt tõusma. Mõned hüppasid vahepeal trennirongile, teised võtsid juurde juba siis, kui süsivesikute nullimine enam ei aidanud.

Kui sul nüüd veab, siis armud sa sel hetkel uuesti! Selle keemiline mõju paneb su kilod jälle sulama … mõneks ajaks. Sest armumine on ärevust maandav, annab sulle kaifi ja keha saab jälle oma mõnuaine kätte. Kui armumine läbi saab ja muutub armastuseks – siis on jälle aeg käes. Kilod tulevad vaikselt tagasi.

Selleks, et oma kaalu hoida, pead likvideerima põhjuse, miks sa kunagi üldse ülesööma hakkasid. Juhul, kui see oli ärevuse ja mure leevendamiseks või oma ellu kaifi loomiseks.

Aga kui sa sõid üle ainult sellepärast, et sinu varasem toitumisviis sinu ülesöömist käivitas ja LCHF lõi rahuliku olemise – jah, sel juhul sa uuesti juurde ei võta. Me oleme kõik erinevad.

Kas siis uuesti kaalus juurde võttev punt saab tuntuks kui „bad-stories“? Ei, neid ei ole üldse näha ja me ülejäänud arvame, et kõigil teistel õnnestub see, ainult mitte minul. Me unustame jagamast oma probleeme ja murekohti. Me tunneme veidi piinlikkust, kui kõik teised saavad, aga mitte mina.


Lahendus – miks sa end üldse alguses ülekaaluliseks sõid? See põhjus tuleb likvideerida. Edu!




reede, 25. juuli 2014

LCHF-i mõju ühiskonnale

Professor Göran Sjöberg Rootsist on suur LCHF-i entusiast, ta elab juba ise aastaid LCHF-i tõdesid järgides ja võtab tihti sel teemal ka sõna. Täna tõlgin teile ühe tema väga toreda kommentaari selle kohta, milliseid tagajärgi võib LCHF ühiskonnale kaasa tuua:


„Tänasel päeval on LCHF-liikumine juba täiesti ilmseks ohuks ühiskonnale, kui juba 20% Rootsi rahvastikust on aru saanud, et LCHF ühtib päris hästi tegelikkusega. (Mis on ka hea märk selle kohta, et antud teooria on teaduspõhine!)

See, kes asjale teaduslikult läheneb, saab üsna kiiresti aru (nagu mina isegi), et LCHF ei ole mingisugune „ebateaduslik mumbo-jumbo“, erinevalt just meie ametlikest toitumissoovitustest, mille Ameerika Teadusakadeemia juba siis maha tegi, kui need 1980. aastal välja anti. Nad väljendasid end nende toitumissoovituste kohta siis nii: „See on nonsenss! Me ei taha selliseid toitumissoovitusi isegi mitte kolm meetrit pika kepiga puudutada!“

Suurim oht meie ühiskonnale seisneb eelkõige selles, et inimesed saavad tänu LCHF-ile terveks. See on seetõttu suureks ohuks tervishoiuteenustele.

Veelgi suuremat ohtu kujutab asi ravimitööstusele. Kujutage omale ette näiteks 500 miljonit (või tervet miljardit) inimest, kes ei vaja enam ravimeid diabeedi, südame veresoonkonna haiguste ja kõrge vererõhu vastu (nagu näiteks mina ise ja minu abikaasa). Kui mina oleksin mingi suure ravimifirma juhtkonnas, siis oleks ju minu kohus selle ettevõtte ees igal võimalikul viisil LCHF-ile vastu töötada, mis praegu levib nagu kulutuli.

Veelgi suuremaks ohuks ravimitööstusele on muidugi see, kui inimesed üldse ei tahagi enam paksuks minna ega haigeks jääda,  kui nad ennetaval eesmärgil LCHF-i harrastavad ning neid seetõttu ei tabagi enam kõik need haigused, mis käivad käsikäes „metaboolse sündroomiga“.

Lisaks tundub ka, et inimesed tunnevad end psüühiliselt palju paremini, kui nad toituvad LCHF-i järgi, mistõttu nad vajavad palju vähem psühhotroopseid aineid – mis praegu on ju ühed suurimad raha sissetoojad – veel üks oht.

Veel üheks ohuks ühiskonnale on see, kui ravimifirmade aktsiad börsil kukuvad – nad on seal praegu suured tegijad.

Ja ma unustasin ju ohu toiduainetööstusele – ka see pole naljaasi.

LCHF-i võiks peaaegu liigitada „terrorismiliikumiseks“, kui seda eeltoodu taustal vaadata.
LCHF-liikumine ütleb ju selgelt, et nad soovivad teha „Toidurevolutsiooni“.
Kus see küll lõpeb?“


kolmapäev, 23. juuli 2014

Vaarikajäätis

Tänasel kuumal suvepäeval väärib meeldetuletamist üks minu blogi ammuseid retsepte: Vaarika koorejäätis


Vaja läheb:

2 dl vahukoort
1 dl värskeid purustatud vaarikaid
3 dl rasvast maitsestamata jogurtit
0,5 tl Bourbon vanillipulbrit või lagritsajuure pulbrit
5-6 spl Sötin tuhksuhkru asendajat
2 munakollast


Kaunistamiseks tumeda šokolaadi laastusid


Vahusta munakollased Sötini ja vanilli/lagritsapulbriga.
Sega sisse jogurt.
Sega sisse püreestatud vaarikad.
Vahusta vahukoor ja lisa see seejärel jäätisetaignale.
Aseta jäätisemasinasse või sügavkülma.
Kui paned sügavkülma, siis sega jäätis iga poole tunni tagant korraks läbi, siis ei teki jääkristalle.

Soovitan jäätise valmistamisel kasutada just Sötin tuhksuhkruasendajat (erütritool, GI 0), kuna sellega jääb jäätis veelgi siidisem!

Naudi mõistlikus koguses!

esmaspäev, 21. juuli 2014

Maksastrooganov

Seekord ei tule retsept, vaid tahaks jagada oma vaimustust Hiiu Köögist, leidsime täna siit kohalikust poest täiesti suurepärase valmistoidu või rannajärgse snäki:

isuäratav!

Ja koostis on sellel täiesti aus ja korralik: veisemaks, rapsiõli, sool, maitseained!

Lihtsalt super, see karbike oli vist küll selle suve kulinaarne tippelamus. Siin saare peal kohalikud moodsad restoranid ei ole kahjuks sama head muljet suutnud oma toiduga jätta, kui see 1.63 maksev karbike.

Ja LCHF-i "isa" Sten Sture Skaldeman ütleb ju ka:

Söö praetud maksa vitamiini asemel. Üks portsjon (100 g) veisemaksa sisaldab sama palju kasulikke aineid kui terve ämbritäis maheköögivilju (100 g veisemaksas on süsivesikuid 2 g). Vaid 10 g tükk praetud veisemaksa sisaldab 2 päevaannust A-vitamiini ja 6 päevaannust B12-vitamiini.

neljapäev, 17. juuli 2014

Šnitslid sealihast


Vaja läheb:
Sealiha, viilutatud ja haamerdatud
soola, pipart

Paneeringuks:
võrdses koguses - fiberhusk, pofiber ja seesamiseemned
Segasin nende hulka veel Santa Maria vahemerepärast ürdisegu ja veidi soola

mõned munad lahti kloppida



Valmistamine: 
Maitsesta haamerdatud liha mõlemalt poolt soola ja pipraga, hõõru sisse.
Kasta lihatükk kõigepealt lahtiklopitud muna sisse ja seejärel fiberhuski-pofiberi-seesamiseemnete segu sisse.

Prae keskmisel kuumusel kaane all searasvas mõlemalt poolt pruuniks.
Keskmist kuumust on hea kasutada selleks, et siis ei kõrbe paneering ära kuni liha küpseb.

Kõrvale tegin šampinjonikastme - praadisin värskeid šampinjone ohtras võis kuni vedelik oli seentest eraldunud. Siis lisasin vahukoort ja lasin sellel madalamaks keeda. Seejärel maitsestasin soola ja valge pipraga ning lisasin värsket tilli. Kastme sisse läks ka 30% hapukoort ning üks munakollane, mis kastet paksendas. 


Lisaks oli šnitslite kõrvale tehtud ka lillkapsapüree: keetsin lillkapsa pehmeks, kurnasin, lisasin suure tüki võid ja veidi maitseaineid. Tegin saumiksriga püreeks ja lisasin vahukoort.

maitsev ja toitev õhtusöök!





Juustukuklid ilma süsivesikuteta




3 muna
1 spl fiberhuski
2 tl küpsetuspulbrit
4 dl ehk 160 g riivjuustu

Eelsoojenda ahi vähemalt 200 kraadini.
Sega kõigepealt munad, fiberhusk ja küpsetuspulber omavahel saumiksriga ja lisa seejärel riivjuust. Sega kõik hoolikalt läbi.

Tõsta taigen muffinivormidesse (5 tk) ja küpseta kuni kuklid on kuldpruunid (10-20 minutit, sõltuvalt ahju eripärast).

Võib tõsta ka kogu taigna ühes tükis küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja siis ühes tükis valmis küpsetada ning pärast kolmnurkadeks lõigata. 

Sobivad nii paljalt kui võileivakattega söömiseks :)












Krevetisalatiga täidetud avokaadod


Sega omavahel:

1 purk / 100 g krevette või vähisabasid
1 tükeldatud punane sibul
veidi värsket tilli
2-3 spl Hellmanns majoneesi
0,5 sidruni mahl

Tõsta avokaado poolikutesse!
Imemaitsev hommikusöök koos rasvakohviga :)

sama salat on väga maitsev ka viilutatud keedumuna peal



pühapäev, 13. juuli 2014

Šokolaadijäätis kookoskoorest



Siinkohal on tegemist lihtsa šokolaadi mousse'i retseptiga, mis suvisel ajal sobib ehk paremini just jäätise kujul nautimiseks. Tegemist on ka väga süsivesikuvaese maiustusega, seega seda võib endale südemarahus mõistlikus koguses kasvõi iga päev lubada - kuniks jäätiseisu otsa saab :)

Vaja läheb:
1 pakk / 250 g Blue Dragon kookoskoort
1 kuhjaga supilusikatäis toorkakaopulbrit
0,5 tl Bourbon vanillipulbrit
1-2 tl Bakery+ magustajat (selle võib ka ära jätta - kookoskoor on niigi üsna magusa maitsega)

Vahusta kuni kõik koostisosad on korralikult omavahel segunenud.
Pane sügavkülma ja sega iga poole tunni tagant korraks läbi.
1,5 - 2 tunni pärast on jäätis valmis!




Soovitan väga just tetrapakis Blue Dragon kookoskoort! See sisaldab vaid 1,8 g süsivesikuid 100 g kohta ning on tõeliselt kreemine ja mõnus. Rootsi LCHF-järgijad eelistavad erinevatest kookoskoore sortidest ka just seda ning mullegi tundub see seni läbiproovituist raudselt parim!








neljapäev, 10. juuli 2014

Vähem süsivesikuid vähendab põletikku

Selline lihtne ja loogiline jutt süsivesikuvaese toitumise tervist parandavast mõjust oli ühes Rootsi ajakirjas:

pilt: 56kilo.se



Vähem süsivesikuid vähendab diabeetikute kehas põletikku. Seda näitas Linköpingi ülikoolis läbi viidud uuring. Uuringus osales kaks diabeetikute gruppi, üks grupp sõi süsivesikuvaest ja rasvarikast toitu ning teine rasvavaest ja süsivesikurikast toitu. Mõlemad grupid olid peale kuue kuu möödumist kaalus alla võtnud, aga sellel grupil, kes sõi vähem süsivesikuid ja rohkem rasva, oli toimunud suur põletikunäitajate vähenemine veres. Teise grupi veres oli sama kõrge põletikutase nagu enne. Seda mõõdetud kõrget põletikutaset peetakse veresoonte lupjumise märgiks, mis omakorda võib viia südame-veresoonkonna haigusteni. Allikas: liu.se

***

Minu tänane süsivesikuvaene ja rasvarikas õhtusöök: 
kuumsuitsulõhe ja salat 
(basiilikulehed, kirsstomatid, mozzarella juust, oliivõli, balsamiäädikas).

esmaspäev, 7. juuli 2014

Külmkapikülma või kasutamisest


Mulle ei meeldi toasooja või maitse. Mulle meeldib just kõva ja külmkapikülm või. Aga seda on paha määrida. Tõsi küll, ega LCHF-is ei olegi tihti vaja võid kuhugi määrida, vaid lõikad lihtsalt noaga parajalt paksu kääru, aga vahel siiski. Näiteks Oopsie-leivakeste peale. Selleks puhuks sobib jälle suurepäraselt üks hea rootslaste soovitus - lõika külmkapikülma võid juustunoaga!

Meil siin Hiiumaal on üks ajalooline ligi 40 aastat vana ja täiesti töökorras Rootsist toodud juustunuga - see ajas asja 100% korralikult ära!


Üks hommikusöök: oopsie leivakesed või ja forelliga







laupäev, 5. juuli 2014

Viimaste päevade suviseid sööke

Hommikusööke:

Keedetud talumunad, graaviforell, hellmann's majonees, 1 maasikas 
(juurde rasvakohv)

Oopsie leivakesed, 30% hapukoor, forellimari, punane sibul, till peenralt; 
juurde rasvakohv

salaami vorst, parmesani juust, pasteet, keedumuna majoneesiga;
juurde rasvakohv

Õhtusööke:

Pannkoogi sisse keeratud taco-maitseline Hiiumaa maheveise hakkliha koos tomati, kurgi ja lehtsalatiga, juurde veel riivjuust, tacokaste, jalopeno

Hiiumaa maheveise hakklihast kotlett, hautatud brokoli võiga

Jälle taco-maitseline Hiiumaa maheveise hakkliha! 
Seekord juures salatileht, paprika, punane sibul, värske kurk, tacokaste, jalopeno ja riivitud parmesan

Ebaõnnestunud Brie-juustu puffikutest saab mõnusa sulanud brie-pannkoogi, 
mille sisse on mõnus maasikatükke rullida - 
nädalavahetuse puhul sõin ka ühe magustoidu!

värsked maasikad peenralt 
(ei söönud neid kõiki üksi ära - sõin nii palju kui brie juustu juurde läks)








Päevitamisest ja D-vitamiinist

Hiiumaal

Rootsi LCHF-i teerajaja doktor Annika Dahlqvist hoiatab päevituskreemide eest. Tema seisukoht on selline, et tänapäeval viibivad inimesed tegelikult vähem õues päikese käes kui vanasti ja samas muudkui määrivad end päevituskreemidega, aga sellest hoolimata (tema arvates just sellepärast) nahavähki haigestumus järjest tõuseb. Ta ütleb, et eriti suur on nahavähki haigestumine Austraalias, kus inimesed kõige rohkem päevituskreeme kasutavad. Annika Dahlqvist soovitab seega päevituskreeme vältida. Aga samas ütleb ta, et aprillist septembrini võiks siiski oma päevase D-vitamiini annuse päikesest kätte saada. Tema soovitus on - kui vähegi ilma on - iga päev pool tundi kogu keha päevitada (väga heledanahalistel veidi lühemat aega), ilma päevituskreemita ja intensiivse päikese ajal (vahemikus kella 11-15). Ta ütleb, et selle poole tunniga saab vajaliku koguse D-vitamiini mitmekordselt kätte ning ühtlasi ei jõua nii lühikese ajaga päike veel nahka kahjustada. Ülejäänud ajal soovitab ta ennast riietega kinni katta, kuna pikemalt päevitades ei saa D-vitamiinist paremat efekti. See on siis väike kokkuvõte Annika Dahlqvisti artiklist: http://annikadahlqvist.com/2012/03/23/skadlig-effekt-av-solskyddskramer/

Ma ei oska päevituskreemide kahjulikku toimet kommenteerida. Ise kasutan siiski näo peal hoolikalt päevituskreemi, aga olen valinud ülimalt kvaliteetsete koostisosadega usaldusväärse toote, Filorga SPF 50. Kasutan seda sellepärast, et ei taha, et päike mu näole pigmendilaike ega enneaegseid kortse tekitaks. Muus osas tundub mulle küll see Annika Dahlqvisti seisukoht väga mõistlik. Parem päevitada ilma end kokku määrimata ja veidi lühemat aega - nii et nahakahjustust ei teki ja saada niiviisi oma D-vitamiin päikeselisel ajal loomulikul viisil kätte, kui et iga päev tundide viisi ennast praadida ja end pidevalt päikeskaitsekreemidega kreemitada, mis ühtlasi blokeerib ju ka D-vitamiini.

D-vitamiini kohta ütleb Dietdoctor ehk Andreas Eenfeldt nii, et 10-15 minutit kogu keha intensiivse keskpäeva päikese käes päevitades annab 10 000 iU (toimeühikut) D-vitamiini. Seega seda võimalust tasub praegu suvel päikesega kindlasti kasutada, sest niimoodi saab vaid loetud minutitega päevas päris mitmekordse D-vitamiini annuse "tasuta" kätte.

Ülejäänud osal aastast, kui päevitada ei saa, soovitavad kõik LCHF-gurud D-vitamiini purgist ilmtingimata juurde võtta. Näiteks peab Dietdoctor sobivaks päevaseks annuseks umbes 2500-5000 iU päevas. Kahjuks lubatakse Eestis müüa vaid kuni 1000 iU sisaldusega D-vitamiini. Soomes ja Rootsis on see piir tunduvalt kõrgem. Aga Eestis siiski vähemalt tõsteti seda piiri hiljaaegu, veel aasta tagasi lubati siin müüa vaid maksimaalselt kuni 400 iU sisaldavat D-vitamiini.