Kui ma oma ülipika 6-nädalase suvepuhkuse ajal jõudsin Hiiumaal randa päevitama kõigest ühe korra, siis nüüd augustikuise 4-päevase minipuhkuse ajal oleme lausa iga päev mere ääres käinud. Vesi pole küll väga soe, aga korraliku D-vitamiini doosi saab tunnikese päevitamisega kenasti kätte.
Viimase aja blogipostitused on mul hõredaks jäänud. Mingeid erilisi toite pole valmistanud, ikka samad lihtsad rasvased ja süsivesikuvaesed kiirelt valmivad toidud. Viimastel päevadel lihtsalt selle vahega, et kuna meil on siin Hiiumaal oma kasvuhoone tomatid, siis lisan igale toidukorrale kohe mõnuga veidi tomatit, mille maitsestan roosa soola ja musta pipraga.
See tähendab siis, et minu tavaline muna-peekon-avokaado hommikusöök näeb praegu välja umbes selline:
Tomatit ma nüüd meeletus koguses ei söö just, ei kaalu seda ka, aga ma usun, et ca 100 g lisan neid tomatitükke igale oma söögikorrale. 100 g tomatis on 3.7 g süsivesikuid. Millal neid siis veel süüa, kui mitte suvel, kui on oma kasvuhoone värsked tomatid :)
Siin veel mõned viimase aja toidupildid:
Eile oli teistsugune hommikusöök :) Kaks keedumuna, üks avokaado ja salatipadjal "Skagenröra" krevetisalat: 100 g krevette, veidi punast sibulat, tilli, sidrunimahla ja Hellmann's majoneesi.
Eilne õhtusöök: kaks searasvas praetud lesta, hapukapsast, hapukurki, tomatit soola ja pipraga ning kuna ma eile hommikuks peekonit ei söönud, siis tuli õhtul selline peekoniisu, et praadisin oma kala-õhtusöögi kõrvale veel mõned viilud peekonit :) (endiselt on hetkel minu lemmik-peekon Rakvere kodune soolapeekon, mida tuleb ise viilutada. Mulle tundub, et see on saadaval igas väikses külapoes).
(vana pilt, vana kuupäev)
Täna valmistasin õhtusöögiks lihtsat sea karbonaadi: lõikasin kamaraga rasvasest sealihatükist viilud, praadisin need peekonirasvas pruuniks, maitsestasin soola ja pipraga ning tõstsin haudepotti. Praadisin samas rasvas ka tükeldatud sibula ja tõstsin lihatükkide peale. Lisasin lihapotti ka värsket küüslauku. Katsin lihatükid veega ja lasin ca 1 tund madalal kuumusel haududa. Väga pehme ja mõnusalt lihtne roog.
Magustoiduks rasvakohv - nagu ikka :)
Ja paar päeva tagasi sõin ka ühe väikese õuna - see on mul vanast ajast lemmik õunasort, hapukas-magus ja mahlane. Aga eks see ühe õuna söömine rohkem nagu narritamise asi ole - ma ikka hoidsin ennast tagasi, et ainult ühega piirduda. Lihtsam on süüa null õuna kui üks õun - minul vähemalt. Kui ühe tomatiga piirdumine pole mulle mingi väljakutse, siis ühe õunaga piirduda on veidi keerulisem. Seepärast ma neid rohkem praegu süüa ei plaani. Muidu on 100 g õunas keskmiselt 9.9 g sv. Täiesti arusaadav, miks üks õun tekitab mul tahtmise veel 7 õuna lisaks süüa :) Suhkur on suhkur on suhkur.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.