neljapäev, 31. detsember 2015

2015. aasta kokkuvõte

Ma ei ole eriline uusaastalubaduste fänn ega anna neid omale tavaliselt. Seega mul pole sellist nimekirja, kuhu taha saaksin praegu aasta viimasel päeval linnukesi panna, et kas ma siis pidasin antud lubadustest kinni :) 2016. aastaks võiksin anda vaid sellise naljalubaduse, et söön veelgi rohkem peekonit kui möödunud aastal :)



Paari nädala pärast täitub mul 3 aastat LCHF toitumist ja sellega seoses võin küll öelda, et minu LCHF-elu läheb iga aastaga paremaks. Kui ma 2013. aastal LCHF-i avastasin ja sellega suur elumuutus ja kaalumuutus kaasnes, oli kõik minu jaoks uus ja põnev ja nagu iseenesest läks kõik täppi ja õigesti ja saavutasin tulemused, millest ma tegelikult enam unistadagi ei olnud julgenud. Pääsesin lõpuks oma söögiorjusest.

Teisel LCHF-i aastal ehk 2014 hakkasin katsetama erinevate mitte-päris toitudega, st kõikvõimalike liberaalsete LCHF-i maiustuste ja küpsetistega ja see tekitas minu kui suhkrusõltlase jaoks paraja nõiaringi. Ehk et süües kasvas isu ja mul oli järjest raskem järjepidevalt päris toidu joonel püsida ehk et süüa ainult siis, kui kõht tõesti tühi on. Sest liigagi lihtne on ka LCHF-maiustustega liiale minna. Midagi hullu minuga sellest küll ei juhtunud, aga mul ei olnud lõpuks enam seda päris õiget tunnet, et kas ma ikkagi pääsesin oma söögiorjusest või asendasin lihtsalt ühe kommi teisega.

Õnneks umbes 2015 (tegelikult veidi varemgi, juba 2014 sügisel) ehk oma kolmandal LCHF-i aastal leidsin tee tagasi selle õige  LCHF-i ja päris toidu juurde. Kõikvõimalikke küpsetisi, asendustoite ja libastumisi tuleb ette üliharva ning järjest rohkem saan aru, et minu jaoks on kõige õigem just range LCHF, ilma maiustuste, piimatoodete ja pähkliteta.

Üheks põhjuseks, mis mul sellisesse heasse faasi ja selle äratundmisele on aidanud jõuda, on kindlasti veresuhkru (ja ketoosi) mõõtmine. Sest ise oma peaga võin ju arvata, st vaid oletada mida tahes, et küll ma alles sõin korralikult, aga veretest juba ei valeta. See ütleb hommikul täpselt ja ilma igasuguse illusioonita ära, kui sobiv viimaste päevade/nädalate toit just minu jaoks on olnud. Näiteks kui veresuhkru näit on juba üle 5, siis ei ole mõtet ketoosiribasid raisata, sest sel juhul see ketoos nagunii ei lähe arvesse. Kui hommikune veresuhkur on kuni umbes 4.7, siis võib juba ketoosinumbreid ka vaatama hakata (loe SIIT lähemalt).

Inimesed on erinevad, aga mina saan oma hommikuse veresuhkru ilusas vahemikus hoida ikkagi range LCHF-i abil: hommikuks söön muna, sinna juurde liha või kala ja ka avokaadot ja rasvakohvi ning õhtuks liha või kala koos suure hunniku köögiviljadega ja vajadusel veel rasvakohv või -tee (seda õhtuse rasvajoogi vajadust viimasel ajal ei ole enam olnud). Kui ma aga juba juustu ja/või pähkleid ka söön või kausitäie marju vahukoorega magustoiduks võtan, siis tõuseb kahjuks mu veresuhkur sellest optimaalsest nelja ringis paastusuhkru vahemikust kõrgemale ja mu hea ja kindel söögiorjusevaba enesetunne hakkab hajuma. Mõni teine aga võib ka süüa paar puuvilja, mõned leivaviilud ja paar kartulit päevas ja tal on ikka veresuhkur ilusti neli koma millegagi. Sellel inimesel ilmselgelt ei ole tarvis nii rangelt oma süsivesikuid piirata kui näiteks minul.

Ja mida see mulle siis annab, et ma nii rangelt oma süsivesikuid piiran ja seetõttu hommikuti ilusaid numbreid oma verest loen? Ma saan sellest vastutasuks ikka seda va söögiorjusest vabanemist. Mõõdukalt madal veresuhkur tähendab LCHF-toitumise juures head ketoosiga kohanemist ja hea ketoosiga kohanemine võtab söögiisu, unustusse vajuvad kunagised lemmikmaiustused, kerge on olla normaalne :) Mõni mõtleb võib-olla, et appi, kui palju iseloomu peab olema, et teha ranget LCHF-i. Mina mõtlen just vastupidi, et appi kui palju iseloomu peab olema, et teha liberaalset LCHF-i ja sealjuures mitte üle süüa ja lolliks minna. Range LCHF on minu jaoks lihtsam, see ei nõua mingit erilist iseloomu ega meelekindlust. Kui ikka süüa igapäevaselt umbes 80% ulatuses rasva, siis nagu eriti ülesöömismõtteid enam ei teki.

***

2015. aasta üheks suurimaks muudatuseks võin lugeda ka seda, et kolisin oma igapäevased toidupildid üle Instagrammi. Seal täitub mul nüüd peatselt 400 jälgijat erinevatest maailma paikadest. Eile tõmbasin ühe äppiga ka oma 2015 üheksa kõige populaarsema pildi kollaaži:





































2016. aastalt ootan loomulikult, et püsiksin jätkuvalt endale kõige sobivama LCHF-i versiooni juures, et jätkuks see hea energia ja enesetunne, mis mul täna on.


Lisaks saab 2016. aasta olema raamatu-aasta :) 8. veebruariks esitan kirjastusele oma raamatu lõpliku versiooni ja loodan, et see tuleb mul hästi välja ning meeldib lugejatele, kui see kevadel ilmub :)

Oma blogi lugejatele soovin kõigile head vana aasta lõppu ja ilusat uut aastat! Lisaks soovitan
igal LCHF-ikal otsida üles see tema jaoks kõige sobivam variant LCHF-ist - ärge matkige kedagi teist, ärge oodake toitumiskavu ega etteantud tabeleid-makrosid, vaid võtke see aeg ja leidke katse-eksitusmeetodi abil üles enda jaoks parim :)


reede, 18. detsember 2015

Munapoolikud majoneesi, krevettide ja kalamarjaga


Tegemist on tavalise suupistega Rootsi jõululaual. Valmistamine on lihtne: keeda munad (võimalusel vali vabalt siblivate talukanade munad), koori, lõika pooleks. Tõsta igale munapoolikule veidi head ketogeenset MCT-majoneesi, paar krevetti, teelusikatäis punast kalamarja (mul oli forellimari). Raputa peale natuke tilli ja naudi!

Mul oli juba pikka aega kestnud tüdimus keedumunadest, sõin põhiliselt ainult omletti. Aga kui ma käisin hiljuti Rootsi Kommertskoja pidulikul jõuluõhtusöögil Olümpias, pakuti seal autentseid Rootsi jõululaua toite, need olid spetsiaalselt Rootsist kohale toodud. Sealt saingi idee teha ka kodus seda imelihtsat munatoitu.

Siin ongi minu Rootsi jõulupeo õhtusöögid: samasugused munapoolikud, erinevaid sinke, ilus roosa rostbiif, lõhe erineval kujul, heeringat, ahjuliha ja mõned armsad võipallikesed :)


esmaspäev, 14. detsember 2015

Kas lasta end häirida või mitte

Ma üldiselt ei lase end häirida tavalistest ajakirjanduses ilmuvatest toitumis- ja terviseteemalistest artiklitest, loen neid rohkem nagu ajalehe naljanurka, kui tuleb jälle mingi ilus artikkel täistera ja roheliste banaanismuutide kasulikkusest või soovitusest punast liha ja küllastunud rasva vältida, et oma südametervist säästa. Aga täna ma siiski ärritusin ühe vana, uuesti ilmunud artikli peale. Artiklit võib lugeda tänasest Õhtulehest siit: http://tervispluss.ohtuleht.ee/707104/elu-ilma-susivesikuteta

Asjasse mittepühendunud inimese jaoks võib jääda mulje, et oi, nii põhjalik artikkel on kirjutatud, autoriks tunnustatud toitumisterapeut ja puha. Siiski juhin kõigi tähelepanu nüüd sellele, et ta küll nimetab antud toitumist LCHF-iks, mida ta oma artiklis suure suuga kommenteerib, aga tegelikult on see hoopis mingi muu seni tuvastamata toitumisviis, LCHF see kohe kindlasti EI OLE, millest selles artiklis juttu! See ongi kõige ärritavam, et inimene teeb tähtsa näo ja kirjutab asjast, millest tal tegelikult aimu ei ole.

Olgu siis öeldud, et tegelikkuses kujutab LCHF endast toitumist, mis sisaldab laias laastus 5% süsivesikuid, 15% valku ja 80% rasva. Keskmiselt 2000 kcal sisaldav päevamenüü mahutab sel juhul umbes 20 g süsivesikuid (need saadakse maa peal kasvavatest köögiviljadest, ca 400 g), ca 80 g valku (see saadakse umbes 300-400 g lihast/munast/kalast) ja ca 180 g häid rasvu (või, oliivõli, kookosõli, ghee, peekonirasv).

Mida aga ütleb antud artikkel? Ta nimetab LCHF-iks toitumist, milles on: 18% süsivesikuid, 44% rasvu, 38% valke ?!? - ma ei oska sellist toitumist üleüldse kuidagi lahterdada ega mingit nimetust sellele anda. Kergelt vähendatud süsivesikusisalduse ja liialdatud valgukogusega toitumine? Küll aga võin kätt südamele pannes öelda, et LCHF-iga sellisel makrode jaotusel mingisugust pistmist ei ole. Kõrgeltharitud toitumisteadlane võiks siiski enne mingi toitumisviisi kommenteerimist omale selgeks teha, millest ta üldse rääkima hakkab. Esmane soe soovitus talle oleks läbi lugeda süsivesikuvaest ja rasvarikast toitumist üle 30 aasta uurinud doktorite Phinney ja Voleki põhjalik teadusuuringutel põhinev raamat "The Art and Science of Low Carbohydrate Living" - see teos on mõeldud just nimelt toitumisnõustajatele, perearstidele, õdedele jt, et nad teaksid, kuidas süsivesikuvaest ja rasvarikast LCHF toitumist rakendada, mida oodata ja mis see üldse on.

Aga lähme edasi. Õhtulehe artikkel räägib ka LCHF-ist ja trennist:
Glükogeenivarude tühjenemine mõjutab ka meie võimet tegeleda pikemaajalise füüsilise koormusega, kuna glükoos on liikuva lihase peamine energiaallikas. Tekkiv väsimustunne vähendab tahet ennast liigutada. Samas on liikumine iga eduka kaalulangetamisprogrammi ja tervise eelduseks.

Jällegi viitan doktoritele Phinney ja Volek, kes on kirjutanud oma 30-aastase teadustöö tulemusel ka raamatu, kuidas kasutada süsivesikuvaest toitumist sporditegemise juures: "The Art and Science of Low Carbohydrate Performance". Nad ütlevad selles raamatus, et eelkõige sobib LCHF just kestvusspordialadele, kuna keha suudab glükogeenina talletada vaid umbes 2000 kcal energiat ning kui see saab pika trenni käigus otsa, siis tuleb midagi juurde süüa. Kui aga inimene on rasvakütusel ehk LCHF-toitumisega kohanenud, siis on inimesele valla tema oma keha rasvavarud ning keha ei sõltu enam oma piiratud glükogeenivarudest, mis tähendab, et energiat jätkub väga-väga pikaks pingutuseks. Ka kõige saledamatel inimestel on oma keha rasvavarudena kasutada ca 60 000 kcal ehk siis palju pikemalt saab sportida, ilma et "sein" ette tuleks. Seda teadmist on viimasel ajal päris paljud sportlased edukalt ära kasutama hakanud. Keda teema huvitab, neil soovitan üles otsida film "Cereal Killers 2: Run on Fat".

Artiklis häiris mind ka jutt sellest, nagu jääks LCHF-toitumisel vajaka tervislikest kiudainetest. Kui me nüüd võtame kenasti oma päevased 20 g süsivesikuid köögiviljast, näiteks brokolist või lillkapsast, siis saame brokolit/lillkapsast süüa koguni 400 grammi! Ma ei ütleks, et seda nüüd nii vähe oleks, et kõhukinnisust peaks kartma. See peaks suisa TAI soovitatud päevast köögiviljanormi ületama :) Kõhukinnisus ja seedeprobleemid tabavad siiski LCHF-toitumisel vaid neid inimesi, kes on asjast valesti aru saanud ja ekslikult arvavad, et siin tegemist mingi lihadieediga ja valku üle söövad.

Kordan üle, et LCHF soovitab valku süüa täpselt sama palju, nagu kõige tavalisem toidupüramiid või mistahes toitumiskava, ca 15% päevasest koguenergiast või minimaalselt 1 g valku ühe soovkaalu kilogrammi kohta (kui soovid kaaluda 60 kg, siis pead sööma vähemalt 60 g valku, et oma päevane kudede ülesehituseks vajalik valgukogus kätte saada). 

Ja alles nüüd jõuame kohani, mis tegelikult LCHF-i väliseid inimesi kõige rohkem peaks ärritama - LCHF-is ei asenda me ära jäetud jahu- ja suhkrurikkaid toite mitte lihaga, vaid RASVAGA. Ei, me ei joo omale tasside viisi õli sisse ega söö lusikaga pakki võid kuni süda pahaks läheb. Me asendame ärajäänud süsivesikute energia heade rasvadega. Valku sööme sama palju, kui ikka süüakse. Köögivilju sööme ka suures koguses. Aga rasva sööme veidi rohkem, nii palju, et omal kõht täis saada ehk nii palju, et näljatunne kaoks. Siiski LCHF väga valib rasva, see peab olema hea kvaliteediga rasv - nii nagu inimese keha talletab üleliigse energia küllastunud rasvana, võib pidada samasugust küllastunud rasva inimese jaoks tervislikuks

Et veelgi lihtsamalt ja piltlikumalt kogu seda asja selgitada, lisan pildi:


Ja minu lemmiklause antud artiklist: 

Nende toitumisviiside negatiivne pool ongi tüdimuse teke. Ennekõike kipub LCHF-dieet väga üksluiseks jääma ning munast-lihast tekib kiiresti küllastus. Seetõttu pöördutaksegi mõne aja pärast vanade harjumuste juurde tagasi ning kehakaal hakkab taas tõusma.

Sellisele subjektiivsele väitele vastan ainult oma isikliku mätta otsast: no ei ole tõepoolest minul isiklikult veel oma LCHF-toitudest tüdimust tekkinud, kuu aja pärast täitub mul 3 aastat LCHF-elu ja kehakaal on ka endistviisi 33 kg miinuses :) Lähimate aastakümnete plaani ei kuulu ka vanade harjumuste juurde tagasipöördumine.

laupäev, 12. detsember 2015

Mõned uued fotod

Sain fotograafilt loa mõnda uut raamatupilti ka blogis näidata :)

Udust enne-pilti küll uuesti ei saa teha, aga uue pärast pildi tegime küll - vahe 33 kg





Koer sai korraliku profiilipildi :)






pühapäev, 6. detsember 2015

Hemtex ja Sinikirja

Just lõpetasime raamatu teise fotosessiooni, ka seekord valmistasin üle 10 erineva toidu ja tunnen juba, et mingi pisikese kahe-kolmekäigulise õhtusöögi ettevalmistamine saab edaspidi peale sellist karastust olema kökimöki :)


Siinkohal oleks aga paslik ära mainida ka Hemtex, kus ma tõlkijana töötan. Nimelt Hemtex toetas minu raamatuprojekti toitude taustal olevate tekstiilidega. Üks ilusam kui teine :)







Ja need kaunid sinised lauanõud on raaamatu pildistamiseks laenutatud sellisest toredast ettevõttest nagu Sinikirja :)



Sellel pildil olev patareitoitel valguspallide vanik on samuti Hemtexist ;)

Nagu siit osade piltide taustalt juba näha võib, on meil juba kuusk toas. Seekord on meil esimest korda kodus kunstkuusk. Veensin oma kodused ümber, kes kangesti päris kuuske tahtsid, et kunstkuusega saame kuuseilu pikemalt nautida, esimesest advendist kuni kolmekuningapäevani. 

Päris jõulud tulevad Hiiumaal koos päris metsast toodud päris kuuse ja päris kuuselõhnaga :)


Ilusat teist adventi!





teisipäev, 1. detsember 2015

AIP ehk Autoimmune Protocol


Uusimaks sõnaks süsivesikuvaese ja paleo toitumise ringkondades on AIP ehk autoimmuun- protokoll. Paljud on sellise range elimineerimisdieedi abil saanud leevendust mitmesugustele haigusnähtudele ning sealjuures ka kaalu liikuma saanud. Tegemist on toitumisviisiga, millel on palju kokkulangevusi range LCHF-iga. Tõlgin tänase AIP-d tutvustava jutu siit:  http://ultimatepaleoguide.com/autoimmune-protocol/


Kas teadsid, et autoimmuunsus on üks kümnest peamisest surma põhjustest alla 65-aastastel naistel? Vastavalt Riikliku Terviseinstituudi (National Institutes of Health, USA) andmetele mõjutavad autoimmuunhaigused üle 23 miljoni inimese USA-s aastas.

Autoimmuunhaigused hõlmavad sadu meditsiinilisi seisundeid, mis on põhjustatud sellest, et keha oma immuunsüsteem ründab oma organeid. Näiteks on türeoidiit rünnak kilpnäärme vastu, Crohni tõbi ründab seedesüsteemi, hulgiskleroos ründab närvisüsteemi ja luupus ründab peamiselt neerusid.
Üks autoimmuunhaiguste kõige suuremat frustratsiooni tekitavaid külgi on see, et nendele ei ole ravi. Tänapäevased ravivõtted tegelevad peamiselt vaid nende haiguste sümptomitega.

Kasutades ravimina toitu saavad paljud autoimmuunprotokolli (AIP) järgijad vähendada häirivaid sümptomeid ja ravida neid põhjustavaid ebakõlasid kehas, vähendades põletikku ja ravides soolestikuhäireid. AIP dieet keskendub toitainetihedale söögile ning välistab põletikku ja allergiat tekitavad toidud, aidates nii kaasa keha immuunsüsteemi rahunemisele.

AIP põhimõte on selles, et kui sul on autoimmuunsushäire, siis on sul tõenäoliselt halvasti töötav seedetrakt. Kuna su soolestik ei ole kõige paremas vormis, siis kõikide su söökide kõrvalproduktid lekivad su soolestikubarjäärist vereringesse, mis omakorda põhjustab selle, et immuunsüsteem peab sellele reageerima. Seda põhimõtet on oluline mõista, et saada aru, miks AIP aitab vähendada põletikku ja immuunsüsteemi stimuleerimist.

KUIDAS AUTOIMMUUNPROTOKOLLI JÄRGIDA
AIP järgimiseks on väga spetsiifilised reeglid. Esialgu võib keelatud toitude nimekiri tunduda masendav, aga selgitame kõike lähemalt.

ALUSTA PÕHIPRINTSIIPIDEST
Välistatud on gluteen, teravili, kaunviljad, piimatooted, suhkur ja alkohol. Need on su menüüst niigi juba väljas. Gluteen põhjustab soolestikus põletikku ning kõik, kellel on autoimmuunhaigus, peaksid selle oma toidust välistama. Teraviljad ja kaunviljad eemaldatakse menüüst nende antitoitainete tõttu, milleks on fütiinhape ja põletikku tekitavad lektiinid. Suhkur ja alkohol eemaldatakse seetõttu, et need on ülimalt põletikku tekitavad ning kuna nendel ei ole mingit toiteväärtust ega raviomadusi.

VÄLDI MAAVITSALISI KÖÖGIVILJU
On leitud, et sellised köögiviljad nagu paprika, baklažaan, sibul ja tomat on eriti põletikku tekitavad ja põhjustavad liigesevalu, nahaärritust ja ebamugavustunnet soolestikus.

VÄLDI MUNE
Ka munad on AIP-s välistatud, kuna munades (eriti munavalges) sisalduvad valgud ja ensüümid suudavad seedetraktis leida tee läbi sooleseina. Kuigi seda võib juhtuda ka tervetel inimestel, suudab muna autoimmuunhaigustega inimestel sooleseina eriti kergesti läbida ja vereringesse imbuda, mis põhjustab immuunsüsteemi stimuleerimist ja reaktsiooni.

VÄLDI KÕIKI PÄHKLEID JA SEEMNEID
Põhklid ja seemned sisaldavad suures koguses antitoitaineid nagu lektiinid ja fütaadid. Pähklid ja seemned on ka ühed kõige rohkem allergiat tekitavad toidud ning võivad esile kutsuda tundlikkust inimestel, kes võitlevad autoimmuunhaigustega. Lisaks ei ole ka enamus pähklite ja seemnete omega 3:6 suhe optimaalne. Kahjuks sisaldavad pähklid väga suurel hulgal omega-6 rasvhappeid, mis on põletikku tekitavad.

MINIMAALSELT PUUVILJU
Hoia puuviljade tarbimine miinimumis, 1-2 portsjonit päevas. See aitab hoida veresuhkrutaset stabiilsena ning aitab sul ka ülemäärast fruktoosi vältida, mis võib olla soolestiku jaoks ärritav.

VÄLDI LISAAINEID NAGU GUARKUMMI JA KARRAGEENI
Nendel lisaainetel puuduvad tervisele kasulikud omadused ning need aitavad kaasa lekkiva soole sündroomi tekkimisele. Muud lisaained, nagu nitraadid on lisaks ka keha jaoks põletikku tekitavad ja võivad olla ka allergiat tekitavad.

VÄLDI MITTESTEROIDSEID PÕLETIKUVASTASEID RAVIMEID (NSAID)
NSAID vältides püüame parandada sooleseina, kuna see on kriitilise tähtsusega autoimmuuhaiguste ravimisel. See võib osutuda keeruliseks, kuna paljud meditsiinilised ravivõtted selliste autoimmuhaiguste puhul nagu artriit, kroonilise valu sündroomid ja äge türeoidiit kasutavad NSAID. Enne nende ravimite eemaldamist oma raviskeemist konsulteeri oma arstiga.

AIP-ga ALUSTAMINE



toidugrupp
väldi
söö
LIHA
Tööstuslikult toodetud liha, kasvanduses kasvatatud kala
Veiseliha, kana, kalkun, metssiga, looduslikult püütud kala, metsloomade liha
TERAVILI
Kaerahelbed, riis, hirss, kinoa (pseudo-teravili), nisu, kõik gluteenis sisaldav
Väldi kõiki
KAUNVILJAD
Kõik oad (välja arvatud türgi oad ja suhkruhernekaunad), Sojaoad ja maapähklid
Türgi oad, suhkruhernekaunad
KÖÖGIVILJAD
Väldi maavitsalisi köögivilju: baklažaan, tomatid, sibul, valged kartulid, goji marjad ja kõiki paprikal põhinevaid maitseaineid, nagu cayenne pipar, muskaat jms.
Söö kõiki muid köögivilju! Spargel, brüsseli kapsas, kapsas, rohelised lehtköögiviljad, brokoli, lillkapsas, kurk, peet, suvikõrvits, porgand, maguskartul jpm.
PUUVILI
Mitte ühtegi pole vaja vältida
Kõik puuviljad on lubatud. *Selleks, et hoida päevast fruktoosikogust mõistlikuna, piirdu maksimaalselt 2-3 puuviljaga päevas.
PIIMATOOTED
Juust, jogurt, ghee, või, jäätis, vahukoor, rõõsk koor
Kookospiim (ilma lisaaineteta)
MUNAD
Väldi kõiki
Väldi kõiki
PÄHKLID JA SEEMNED
Mandlid, kakao, kohv, india pähklid, makadaamiapähklid, päevalilleseemned, kõrvitsaseemned, chia seemned, seesamiseemned
Väldi kõiki
HAPENDATUD TOOTED
Hapendatud sojatooted
Kombucha, hapukapsas, Kimchi, veest või kookosveest valmistatud keefir
SUHKUR JA SUHKRUASENDAJAD
Väldi igasugust suhkrut! Suhkur, kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup HFC, kookossuhkur, datlisuhkur, maisisuhkur, stevia, agaavisiirup, melass ning piira ka mee ja vahtrasiirupi kasutamist.
Väldi kõiki
RASVAD
Või ja ghee (selitatud või), kõik margariinid, rapsiõli ja muud seemneõlid
Avokaado, avokaadoõli, kookosõli, searasv, veiserasv, oliivõli
LISAAINED
Karrageen, guarkummi, asparataam, bensoehape, naatriumglutamaat, sulfaadid/sulfitid, nitraadid/nitritid
Väldi kõiki
NSAIDS
Ibuprofeen, Naprosyn, Naproxen sodium, ketorolac jms
Väldi kõiki
ALKOHOL
Õlu, viin ja ka suhkrualkoholid ja ekstraktid (nt vaniljeekstrakt)
Väldi kõiki (Mullivesi ja Kombucha on suurepärased pidujoogid!)










MILLEST_ALUSTADA

AIP-dieedi puhul aitab edu saavutada see, kui otsustad seda suurte piirangutega toitumisviisi järgida mingi kindla aja jooksul ning seejärel jälgid ja hindad oma sümptomeid peale teatud arvu nädalate möödumist. See, kui pikalt AIP-d järgida, on 100% sinu enda otsustada ja see peaks sõltuma sellest, kuidas sa end seda dieeti järgides tunned. Soovitatav on teha range elimineerimisdieet, mis kestaks vähemalt 30-60 päeva, aga paljud jäävad AIP juurde kuudeks, kuni hakkavad oma autoimmuun- sümptomite leevenemist nägema. Lõpetuseks tuleb mainida veel seda, et kuigi AIP võib aidata sul teada saada, millistele toiduainetele sa tundlik oled, ei ole tingimata elu lõpuni tarvis rangelt AIP-d järgida. Kui oled oma elimineerimisdieedi lõpetanud, siis saad ükshaaval toite oma menüüsse tagasi tooma hakata, et tuvastada need toidud, mille suhtes sa tundlik oled.