pühapäev, 15. jaanuar 2017

Kreveti pajaroog köögiviljadega


Sulata kuumal pannil 2-3 spl kookosrasva.
Lisa kuuma kookosrasva sisse peenekshakitud küüslauk, tšilli ja ingver.
Prae kergelt läbi ja lisa pannile 300 g tiigerkrevette. Maitsesta roosa soola ja musta pipraga.
Kui krevetid on parajalt roosakaks tõmbunud, lisa pannile 1 pakk Blue Dragon kookoskoort.
Lase koor keema ja tõsta sisse järgmised köögiviljad: peotäis suhkruhernekaunu, mõned sparglivarred, tükeldatud punast paprikat, varssellerit, porrut. Siia sobib kindlasti ka punast sibulat või kasvõi õhukesi suvikõrvitsalinte lisada (köögiviljakoorijaga lõigatud). Või mis iganes köögiviljad kellelegi maitsevad - ka brokoli ja türgi oad oleks siin omal kohal.  Maitseks lisa 1 spl kalakastet.
Lase mõned minutid haududa, aga väga pehmeks ei ole mõtet neid köögivilju lasta, maitseb paremini, kui köögiviljad jäävad krõmpsud. 

Kõige lõpuks sobib pealeraputamiseks hakitud värske koriander.


reede, 13. jaanuar 2017

Neli aastat LCHF-elu

Täna neli aastat tagasi ehk 13. jaanuaril 2013 alustasin ka mina ühe oma paar nädalat hilinenud uusaastalubaduse täitmist. Et sellel päeval aga minu täiesti uus elu algab, ei osanud ma sugugi oodata.

Nüüdseks olen LCHF toitumispõhimõtteid järginud täpselt 4 aastat ja mul pole mingit plaani seda mõnusat eluviisi muuta. Toidud on maitsvad, kõht läheb tühjaks harva ja nagu te näete, siis süsivesikutepuuduse kätte ei ole ma ka veel surnud :) (Eile sattusin lugema ühe kohaliku toitumisnõustaja üllitist, milles ta väitis, et süsivesikud on asendamatu energiaallikas ja nende puudus toob kaasa energiapuuduse - ei saa kuidagi nõustuda sellega :D )

Vasakpoolne pilt on tehtud novembris 2012 ehk siis mõned kuud enne seda, kui ma LCHFi enda jaoks avastasin. Olin sel hetkel üsna masendunud oma kaalu pärast ja kaotanud igasuguse lootuse see veel kunagi normi saada. Muidugi see kõik väljendus ka üldises enda eest hoolitsemises, lisaks oli pidev väsimus ja tahtmatus midagi teha ning süütunne oma kommimaailmas elamise pärast.

Parempoolne pilt on tehtud täna :)



Oma esimesel LCHF-i aastal võtsin alla 33 kg. Järgnevad kolm aastat on see kaal püsinud, aga eks selle aja sisse on loomulikult sattunud ka väikseid plusse ja miinuseid. Enam ei ole mul küll mingeid erilisi isusid suhkru- ega jahutoitude järele, küll aga tuleb vahel isu liberaalsema lchf-i järgi süüa - mandlivõi, makadaamiapähklid, juustud, vahukoor, marjad, head veinid. Kui liiga pikalt sellise liberaalse lchf-i peale mõnulema jään, siis tekib ka kerge kaalutõus, mille aga kiirelt jälle range lchf-i abil likvideeritud saan. Õnneks on need neli aastat õpetanud mulle, milline LCHF-i versioon just minu jaoks see kõige õigem on.

Ning ma ei ütleks, et mu range lchf nüüd midagi piinavat ja kurnavat oleks - lõhe sashimid, veisesteigid, kreveti kevadrullid, hunnikute viisi köögivilju jne jne. Ma ei kurda oma "dieedi" üle :)

Küll on tore, et on olemas LCHF!


teisipäev, 10. jaanuar 2017

Verine veiseliha ehk medium rare steak ja Bearnaise kaste

Olen siin ennegi jaganud pooltoore veisesteigi retsepte ja blogist leiab ka päris mitu Bearnaise kastme retsepti.



Siiski peab ütlema, et nagu iga asjaga - harjutamine teeb meistriks. Kuna ma olen suur medium rare steigi armastaja, siis teen seda omale väga tihti. Kuigi teised pereliikmed seda väga tihti ei soovi - mis tähendab siis nendel päevadel mitme erineva õhtusöögi valmistamist. Õnneks on nüüd poelettidele jõudnud üksikute portsjonitena korralikud antrekooditükid.

Nii, nagu ma köögiviljade ostmisel eelistan Rimi keti tooteid (Rimil on oma köögivilja hulgiladu, mis tähendab märksa kvaliteetsemat ja suuremat köögiviljavalikut kui teistes supermarketites), olen oma lemmik antrekoodi tooraine samuti Rimist leidnud. Selline pildil toodud "Selection by Rimi" toode on saanud lemmikuks.


Eks korraliku steigi valmistamisel algabki kõik toorainest. Lihatükk võiks olla suhteliselt paks ja tumepunane, korralikult laagerdunud (see toode siin on 28 päeva laagerdunud). Enne valmistamist tuleks seda vähemalt paar tundi toatemperatuuril hoida.

Valmistamine ise ei ole aga midagi keerulist.
1. Aja pann (soovitatavalt malmpann, aga sobib ka muu suurt kuumust kannatav korralik pann) võimalikult kuumaks.
2. Pane pannile rasvainet (kõige neutraalsema maitse ja hea kõrge suitsemispunktiga on searasv). Siiski tasub õhupuhastaja tööle panna ja uksed-aknad lahti teha, sest sellisel kiirel ja kuumal lihavalmistamisel tekib paratamatult palju tossu ja toidulõhna.
3. Kui oled veendunud, et pann on nüüd tõesti maksimaalselt kuum, tõsta lihatükk pannile ja võta kasvõi stopperiga aega (mina võtan!) ehk et lasen kõigepealt ühelt poolt lihatükil täpselt 2 minutit säriseda ja siis samamoodi ka teiselt poolt 2 minutit. Ja ongi kõik.
4. Seejärel tõsta lihatükk taldrikule, millel on tükk hõbepaberit.
Maitsesta liha mõlemalt poolt ohtralt roosa soola (või meresoolaga) ja värskelt jahvatatud pipraga. Tõsta lihatüki peale üks õhuke võiviil ja mässi liha hõbepaberi sisse "puhkama". See puhkus on lihale hästi oluline, et mahlad ühtlaselt jaotuksid ning võitükk liha peal annab lihale just selle õige viimase lihvi.

Samal ajal, kui lihatükk jahtub, valmista Bearnaise kaste. Järgneva retsepti järgi saad umbes 2 portsjonit kastet.

1. Pane potti 2 tl valge veini äädikat (eriti hea, kui on estragoniga valge veini äädikas, kunagi selverist leidsin sellise), üks tükeldatud šalottsibul, 0,5 tl kuivatatud estragoni ja 1,5 spl vett. Aja see pisike tilgake segu poti põhjas keema ja keeda selle maht umbes poole väiksemaks. Nüüd pane see pott kõrvale jahtuma.
2. Teises potis sulata umbes 100 g võid, kui või on vedelaks sulanud, tõsta seegi kõrvale jahtuma.
3. Võta üks munakollane ja lisa see koos 1 spl külma veega poolenisti jahtunud (st saad käega poti põhja katsuda) sibula-äädikasegu potti. Vispelda nüüd seda segu pidevalt. Potti hoia jahtuva pliidiplaadi peal (võid panna ka minimaalse kuumuse, olenevalt pliidist), pott ei tohi kunagi olla kuumem, kui suudad käega katsuda. Vispelda pidevalt, umbes 5 min, kuni saad poti põhja "triibud" tõmmata.
4. Kui oled vispeldamisega kena kreemja konsistentsi saavutanud, hakka peene joana sinna hulka võid niristama, teise käega jätka vispeldamist. 
5. Lisa näpuotsatäis soola ja veidi valget pipart.
6. Kaunista mõne värske ürdiga. Võimalusel muidugi värske estragoniga, aga mulle tundub, et seda enam Eesti kaubanduses pole. Väga mõnus on ka tüümian.

Siin on üks Bearnaise kastme valmistamise videoõpetus ka, millest minul isiklikult palju abi on olnud:



Medium Rare Steak ja Bearnaise kaste maitseb kindlasti kõige paremini, kui lisandiks on peekonisse keeratud spargel. 

Jällegi Rimist leiab ilusad värsked minisparglid, need keeran 3-4 kaupa Rakvere Ameerika peekoni õhukeste ribade sisse ja tõstan kõik korraga poolkuumale pannile. Praen kuni peekon on krõbe (mitte liiga kaua, et spargel koledaks ei läheks) ja ongi valmis. Maitsestada pole vaja, selle töö teeb peekon ära :)

Nüüd on jäänud vaid toit taldrikule tõsta ja head isu :)


Viimasel pildil on valmistatud jälle sama retsepti järgi steik ja bearnaise kaste, aga kõrval on Rimi valged sparglid, kergelt võis praetud.






pühapäev, 8. jaanuar 2017

Kodune Sashimi


Endise sushisõbrana meeldib mulle nüüd väga sashimi - see on nagu sushi, aga ilma magusa riisita. Paljud Eesti sushikohad pakuvad ka juba sashimit, aga nii palju kui mina sashimit väljas söömas käies tellinud olen, jääb kahjuks minu kõht sellest alati tühjaks. Ilmselt on need söögikohtade sashimid mõeldud rohkem eelroaks või ma ei tea, kui väikse isuga inimestele... Paar viilu erinevat kala, natuke rohelist ja kogu lugu.

Tunduvalt parem on kodus ise omale sobilik sashimi valmistada.

Avastasin hiljuti Harkus asuva Mati Kalapoe. See artikkel siin ei ole tellitud reklaamtekst, vaid lihtsalt oma kogemuse jagamine :)
Sealsed soolalõheviilud on väga mõnusad ja värsked ning tunduvalt soodsama kilohinnaga kui nt supermarketi valmispakendatud soolalõhe, mille kvaliteet on nii ja naa. (Rääkimata siis veel sushikohtade sashimi hinnast...)

Seega rullisin oma sashimitaldrikule 7 lõhefileed, tulid ilusad roosinupud :)
Kõrvale viilutasin kurki ja avokaadot.
Kurgi peale tõstsin forellimarja.
Kõrvale panin veel merevetika krõpse.



Lisaks tilgake wasabit ja kusagilt õnnestus mul leida ka üks väga madala süsivesikusisaldusega marineeritud ingver.

Tilgake tavalist sojakastet ei tee ilmselt midagi hullu, aga parem valik on siiski tamari kaste, see on gluteenivaba ja veelgi parema maitsega kui tavaline soja. 

Selline taldrikutäis on kindlasti nauding nii silmale kui keelele, aga päris high fat see muidugi ei ole. Seega, kellel kõht tühjaks jääb, soovitan "magustoiduks" teha tassike kuuma teed teelusikatäie kookosrasvaga :)